Viimati Pariisis olles äratati teema. et Taavi Koreasse saata. Kahjuks mitte põhjapoolsesse, vaid sinna kuhu ta märg unenägu oleks olnud minna keskkooli ajal. Esialgne plaan oli saata kaheks kuuks, september-oktoober, et ma oma koolisemestrist liialt ei kaotaks. No, selle orgunninga läks väheke liiga kiireks, seega lükati plaan uude aastasse, et jaanuarist kolmeks kuuks sinna minna.
Nüüd siis oma elu selle järgi sisse seades olin nii siin kui seal sellest kergelt juttugi teinud. Otseloomulikult oma 'päris' töökohas ka tegin asja teatavaks juba sügise algul ja koolis tegin asju 5% suurema hoolega, et semester edukalt läbida. Kusjuures sellega mul kogemata alati veab, vist ikkagi olen midagi koolist õppinud või kogemusena omandanud ka - teha maksimaalselt minimaalse ressursiga.
Küll aga EAPde kogumise kõrvalt tahtnuks ikkagi oma teemakohast portfooliot täiendada. Lisaks ka rahakotti, sest võtsin omale uue jaapanlasest kallima, kelle eest mult iga kuiselt raha küsitakse ja ega temagi õhust ja armastusest enda mõnusi mulle paku. Paraku aga sai Eestis vaid lambiäri ajada ja korra pääsesin vaid Berliini, päevaks. Seal võttis mind vastu Vitali, kes kogu oma elu on veetnud Saksamaa residendina, kuigi olemuselt oli stereotüüpselt oma nime vääriline. You know... uus G-klass ja kurikas pagasiruumis. Üks lahe asi oli veel, ta stuudios olevas kööginurgas ootas viieliitrine viinapudel, mille otsa oli keritud see asjandus, millega vedelseepi saab kätte. See oli gramm tricky, sest esimese sörtsu tulistas see maha, edasised sain juba otse klaasi lastud. Kuid paraku jah, mitmed üritused ja nädalavahetused oleks korreleerunud just nende optionitega, mis pakuti, aga ükski ju teoks ei saanud. Hea on, et ma päriselt plaane ära ei nulli, kui midagi pakutakse.
Aga pole need korealased seal lõunas midagi paremad kui põhjas (minu silmis). Suvest saadik ootasin lepingut lugeda, küll aga neil käis agentuuridevaheline price negociation (või vähemalt nii väideti mulle), ja see siis oli niiöelda põhjus alati öelda 'varsti saad, oota'. Welp, ootasin mis ootasin, sittagi sain lugeda, kuniks oli november umbes-täpselt oma keskpaika jõudmas ja tahtsin konkreetsed jah/ei vastust. Vastuseks oli see teine, seega mu potentsiaalne suurim lend saigi üle lastud.
Tagantjärele targutada, siis ütleks, et hea ongi, et ära jäi. Mitte, et ma seda teist perspektiivi saanuks antud hetkel kogeda, aga siiski viimaks tuli üks teine option, mille puhul mu kõhklused olid läbi aegade väikseimad.
No comments:
Post a Comment