Bollox I

Vat kui algul ei saanud vedada, siis ühel hetkel ei saanud enam pidama. Ma ei arva, et ma olen õnnesärgis südinud, või kõik oleks lihtsalt mulle kätte tulnud, aga kuradi kurat, jälle Gucci jobile minek ju. Sedapuhku sõit Inglismaale, sealt oli see production crew pärit mis askeldas ka Toskaanas ja tegi kampaania tarvis pilte ning videosi.
Esimesel õhtul tervitas mind üüratu hotellituba, kas tõesti on nii palju ruumi mulle magamiseks vaja? Esik, kööginurk, elutoa nurk, magamisnurk, vannituba olid kõik eraldatud ja ruutmeetreid kokku rohkem kui mu kodul kunagi olema saab. Täiesti ulme, ja isegi hommikusöögile ei saanud minna, sest call-time oli megavara. Võtteplats asul Three Mills Studios, eraldatud tsoon keset Londonit, väga maailma klassi värk. Kõrval hangaaris filmiti mingit värki, sest nii seal asjad küllap peavad käima.
Kohapeale oli tellitud ka catering, mis koosnes hakkajatest kuttidest, kes serveerisid tervislikke ja imemaitsvaid toite. Mingi puder oli ka, mis mulle eriti meeldis, aga nagu olulised asjad ikka, siis nimi küll meelde ei jäänud, Eestis seda varem ega hiljemgi söönud ei ole. Toidud keres, siis sai klassikalist ootamist harrastada, sest taaskord polnud ma ju ainus modellihakatis, kes kohale oli tellitud. Kokku oli vist viis tükki meid, tahvlil oli nägudest pildid ja all nimed. Kõik teised olid ilusti ees- ja perekonnanimega, aga minu pildi all oli lihstalt 'Tavi.jpg'.
Töö, mis tehtud pidi saama, oli Gucci jõulukataloogi aksessuaaride pildid. Väga sarnane seiklus selle teise Toskaana nädalaga, aga miljöö oli pisut teine. Vat kui vara oli vaja asjad paika saada, kes siis keset juulit juba jõuludele mõtleb, eh? Kaks päeva kestis tulistamine, ei ole kindel kas kõik aksessuaarid said pildilegi, aga päevad oli hommikust hilja õhtuni. Sel korral õnneks ma droppi ei saanud, fotograaf oli ju sama, Jack. Mõistlik mees, sai aru, et nii ruttu rahad ei liigu ja mul pole ülikonda veel välja vaadatud. Küll aga mainis ta sel korral ühe outfiti juures, et ta on täiesti hetero, aga need püksid näevad lihstalt vapustavad mu jalas välja.

Gucci Kaleido mustriga kott, imelised püksid ja mu lõug.

Ükski pilt ei ole kunagi töötluseta. Näiteks ühel pildil Toskaanast vahetati mu käed ära, pidime kogu stsenaariumi uuesti selleks tarbeks läbi mängima. Kui tegemist on aga mingi esemega, millele rõhk pildil on asetatud, siis fokuseeritakse selle iga detail omakorda üle. Näitena toon siin ühe käekella pildi. Esmalt et saada õige pilt pidin vähemalt 20 korda trepist alla tulema, mõned korrad ka selg ees üles minema, siis paistab asi ehe välja. Kui põhi on saadud, siis iga detail pildistatakse uuesti üle, kellal rihm, klaas, mesilane, klaasiümbris, keeramis nupp.

Ei, me ei saa mitte kui midagi omale.

Üldiselt mul mingit pidi vedas, või tuleb asi lihstalt mul nii hästi välja. Ma sain omad pildid alati väga ruttu tehtud. Rekord oli selline, et riided selga ajada ja minna stseenile. Siis Jack lasi oma sulastel panna valguse õigesti paika ja võis tulistama hakata. Pildil pidi rõhk olema vööl, seega tuli mul teha kõvale astuv samm. Ma siis tegin demoks ühe astumise ja fotograaf tegi prooviks ühe pildi, et näha kas kõik muu on sobiv. Läbi äpraduse see pilt sobiski, tubli töö. Või nagu arvutimängurid ütlevad 'GG'.

GG ez.

Nõndaviisi siis BolloxLandis paar päeva mööda veereski. Ei jõudnud ühelgi hommikul kolmest hotelli hommikusöögile, iga kuradima kord oli minek enne kui toit lauale pandi. Isegi lahkumise päeval, kui see oleks kõige vajalikum olnud.