Walkie Talkie

Modelli prepareerimine sisaldab teadupärast ka kõndima õppimist. Enamjaolt õpime varases nooruses juba käimise ära, aga kui plaan ka lavale pääseda, siis päris iga kõnnak ei ole aktsepteeritav. Olles elu jooksul võrdlemisi palju ikkagi jala käinud, siis harjutada end sobivalt kõndima ei ole suur väljakutse. Selg sirgu, käed vabaks ning go! No, no, no, tule nüüd uuesti, ära õõtsu. Okei, väga hea, aga hoia pilk ka otse ees. Taavi, katsu mitte trampida, mitte et ma elevandi kaalukategoorias oleks, aga vaja vähe elegantsem olla. Ära kiirusta, aga ära ka liiga aeglane ole. Muuseas, meesmodellid ei käi jalg jala ette, positsioneeri sammud õlgade laiuselt. Kas ma pilgutada võin? - Jah, targem oleks, parem kui silmi välja punnitada. Katsu nüüd konkreetsem olla kõnnakuga, näita mingit attitudei, sa kõnnid nagu ei saaks arugi et kuhu sattunud oled. Mind blown! Kuid laias laastus olevat minuga ikkagi pigem kerge olnud, äkki seda öeldakse kõigile, äkki mitte, ei mina tea. Soovitati soojalt ka stuudioväliselt kõnnakut harjutada, seda proovisin ma alati meeles hoida kui tööl olles kontorihoone koridori mööda WCsse ja tagasi kõndisin. Üritades siis kõike meeles hoida, tasakaal tsentrisse, konkreetne samm edasi. Eks ta nii ole, et mida rohkem keskenduda kõigile väikestele detailidele, siis seda segasemaks ka see kõnnak lõpuks läheb. Pigem tunda end vabalt, harjutada ja küll ta siis ka välja hakkab tulema. Veel koduseks harjutamiseks soovitati ka peegli ees nägusi teha, nagu mainisin juba varem, et "Taavi, be more fierce."
Kliendile läheb ju korda ka, et kes kuidas paterdab laval, kui nende rõivad show ajaks selga aetakse. Kuid varemgi tuli juba videopildile see pull salvestada. "Take your shirt off and lets do walk." Mitte et seda nüüdseks vähe olen saanud teha, over and over again. Iga kord kui uued pildid said tehtud, siis oli ka kohustuslik teha väike kõnnaku video. Aga see ei olnud ainus asi mis prepareerimises videole jäeti, lisaks oli ka vaja väike tutvustav video teha. Tere, kes ma olen, vana ma olen, pikk ma olen ja kust kurat ma pärit olen. Aasta hiljem võin une pealt ka öelda, "Hi, my name is Taavi, am 23 and I come from Estonia." Kuid uskuge või mitte, siis kaamera ees on seda sada korda raskem teha, eriti veel esimesel sajal korral. Kord läheb meelest järjekord, mis polegi nii oluline, siis unustad oma nime ära ja teinekord pead kalkuleerima oma vanuse välja. Kui selle kuidagi välja oled puterdanud, siis ei tohi ära unustada, et näidata end veel küljelt, siis pilk kaamerasse, teine külg, ja pilk kaamerasse ning lõpuks ära unusta end otse kaamera ette tagasi pöörata. Fuck upe olnud küll ja veel, kuid eks iga asi vajab harjumist ja harjutamist, et tuleks loomulikult ning hästi välja.